Labürintteatriühendus G9, VAT teater, Rahvusraamatukogu
SIRGU EESTI

Versioon 1 (2017): rännaklavastus, näitus, etendus / Versioon 2 (2018): näitus, füüsilise visuaalteatri lühietteaste, etendus
Publiku arv etendusel: kuni 200
Kestus: versioon 1 umbes 3 tundi / versioon 2 umbes 2 tundi ja 10 minutit
Tegevuspaik: versioon 1 Rahvusraamatukogu / versioon 2 Eesti Rahva Muuseum
Algidee: Indrek Hargla ja Aare Toikka
Üldkäsitluse autorid: Aare Toikka, Mihkel Seeder ja G9

Rännak (2017)
Autor-lavastajad ja etendajad: Adele Thele Robam, Triin Aas, Kristo Kruusman, Joanna Miranda Ausmees, Kristel Maamägi, Eva Pajusaar, Henry Griin, Nora Roosimölder, Mari Mägi, Katrin Nielsen, Inga Vares, Liis Viira, Keili Retter, Johanna Jürisson, Andra Aaloe, Karin Strohm, Juhan Vihterpal, Mikk-Artur Ostrov, Joonatan Jürgenson, Erika Sall jt
Avang (2018)
Autor-lavastajad ja etendajad: Juhan Vihterpal, Karin Strohm, Erika Sall, Mari Mägi, Kristo Kruusman, Henry Griin, Elisabeth Rebane, Mari Paberit, Marju Bakhoff, Tambet Bakhoff, Aire Siivask, Laura-Liisa Muru, Kail Timusk, Hans Henrik Guthan, Lea Morgen, Liisa Helena Timmerman, Charlyz Vihmapisar Zobel, Kristiina Malm, Helena Saare, Ingrid Saare, Inga Sadrak, Emma Marie Piho, Helo Sööt, Elo Saal, Leena Isabel Pizzolanti, Kaarup Mihkal Tabas, Reelika Tooming, Ene Jaago, Laura Aurora Vahtra, Heli Kohv

Näitus
Autorid-teostajad: Keili Retter, Ave Tölpt, Tiiu Laur, Henry Griin, Mihkel Seeder, Tiiu Talvist

Etendus
Autorid: Aare Toikka ja Mihkel Seeder
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnikud: Henry Griin ja Aare Toikka
Valguskunstnik: Sander Põllu
Kostüümikunstnik: Keili Retter
Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres
Koreograaf: Marge Ehrenbusch
Koor: Rahvusraamatukogu naiskoor (dirigent Anneli Surva)
Osades: Katrin Saukas, Elina Reinold, Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots

‘Sirgu Eesti’ valmis EV100 teatrisarjas ‘Sajandi lugu’
5, 9, 10, 13, 14, 18, 19, 21, 23, 24 okt 2017
3, 4 sept 2018

Pildid / Images | Videod / Videos | Meediakajastused / Press coverage

Kolmekümnendad oli põnev aeg, kahtlemata. Poliitiline ärksus oli rahva hulgas kõrge. Majandati säästlikult ja jätkusuutlikult, sestap kõlas kohvikutes swing ja šampanja voolas tissikobaratest. Kuldmedaleid tõid koju nii maadejad kui maletajad. Linna kohal lendasid dirižaablid, sadamas peatusid allveelaevad. Tehti otsuseid, mis on meid viinud Euroopa viie rikkama riigi hulka ja maailma viienda õnnelikuma riigi vahetusse geograafilisse naabrusse. Pandi alus ülemaailmsele Eestile – omasid võib leida nii Novosibirskist kui Luksemburgist. Aga oleks võinud minna ka teisiti.
Võibolla on kusagil rööptõelisuses selline Eesti, kus vabaduse lipu all rahvusmüütide treimise tuhinas on unustatud ajalooline tõde. Või just selline, kus kõik viimseni säilitatakse ja salvestatakse, andmata hinnanguid, et mis on väärtuslik ja mis prügi.
Tuleb üles tunnistada, et lavastuse ‘Sirgu Eesti’ tegevus ei toimu ainult aastatel 1930-1940. Võibolla sellepärast, et raske on edasi anda ajastu hõngu, milles ise pole viibinud ja aimdus millest on juba edasiantus, säilinud tõendite tõlgendus ja kadunute kohta tehtud oletus. Võibolla ka sellepärast, et Artur Sirgu lugu tundub huvitav, aga selle rääkimiseks on raske piisavalt tõendeid ja andmeid leida. Võime ainult oletada, et ta oleks valitud riigipeaks, kui Päts poleks seda takistanud. Võime ainult kummastuda, et ta nii noorelt ja kahtlastel asjaoludel suri, eksiilis.
See jutt vajaks nüüd puändirohket kokkuvõtet, mis edastab teose kohta tehtavate peamiste järelduste kolmiku, kuid las jäägu publikulegi mänguruumi.

/

‘Sirgu Eesti’ can be translated in at least two ways. The first reading is ‘Artur Sirk’s Estonia’, the second ‘May you grow, Estonia’ or ‘May you stand tall’.
The performance was created during the theatre programme of the 100th anniversary of Estonia’s independence. G9 was paired up with VAT and the subject matter was the 1930s.
The artwork consisted of three parts, a theatrical journey through the national library building, an exhibition acting as intermission, and a more classical drama staging.

The thirties was an interesting era, no doubt. Political alertness was high among people. The resources were managed responsibly and sustainably, that’s why swing was ringing in the cafés and champagne was flowing out of clusters of breasts. Golden medals were brought home by wrestlers and by chess players. Airships hovered over townships, submarines were stationed at the harbours. Decisions were made that brought us amongst five of the richest countries, and placed us in the immediate vicinity of the five happiest states in the world. A global Estonia was founded – we can say ‘Tere!’ in Novosibirsk and in Lyxembourg. But it all could have gone differently.
Maybe somewhere in the parallel realities there is an Estonia where historical truth is forgotten because of all the national myths produced in the name of freedom. Or, to the contrary, an Estonia where everything is recorded and kept, without assessing what is valuable and what is garbage.
We have to confess that ‘Sirgu Eesti’ does not take place only during 1930-1940. Maybe the reason for this is the hardship of creating an essence of an era which we haven’t lived and experienced, and a faint understanding of which is a translation on its own, an interpretation of whatever evidence is still available and a general guesstimation about what is not. Also, the story of Artur Sirk seems intriguing, but to tell it, more data needs to be found. One can only imagine that he would have been elected president if Päts hadn’t stopped it. One can only be bewildered that he died so young and in such peculiar circumstances, in exile.
This text would now need a punch line of a summary that communicates the triad of the main conclusions to be done about the artwork, but lest the visitor also have some freedom to play.