See lugu, mida ma nüüd tahan jutustada, algas vana-aasta õhtul, ja see ei olnud tõenäoliselt ainult juhus, kui üldse midagi saab vabandada ainult juhusega. Ma läksin välja. Siin linnas korraldatakse vana-aasta ärasaatmist väga mitmel viisil, mitte ainult kodudes ja restoranides. Ma oleksin võinud minna teatrisse. Sealne meeldiv pimedus, soe ja kaitsev, oleks mind ehk uinutanud. Esialgu jäin tänavale. Lasksin end suurlinna-üksindusest eksiteele viia. Keerutasin taskupõhja surutud sõrmede vahel piletit nii kaua, et jõudsin selle unustada. Üks paar, poiss ja tüdruk, tihedalt üksteise ümbert kinni hoides, möödus minust pooljoostes ja kadus siis äkki, nii et ma selle üle endamisi imestades kaugusse vaatama jäin.
Kuulsin, kuidas keegi mind tasakesi nimepidi hüüdis. Ilmselt olin hääle järgi pööranud valele poole, sest tundsin õrna puudutust teisel õlal. Agnese nägu tervitas mind naeratusega ja tundisn kohe suurt piinlikkust, et olin meie kokkulepitud kohtumise maha maganud. Võimalik ka, et see ei olnud tema, igatahes aasta hiljem ei oleks ma teda ära tundnud. Taas ajale ja paigale keskendudes ilmnes siiski, et just sel tänavanurgal me trehvama pidimegi. Aga selle juures ma ei tahaks nüüd pikemalt peatuda.
Üldsegi olen ma juba kirjutanud liiga palju. Seda mitte teha olnuks aga võimatu. Tähtsam siiski kummagi suuremast õigsusest on hoopis see valik ise – kas teha või mitte. Otsus, valik, piir, ei miski muu.
Nii otsustasin ma suure hoone kõrval üksi jäänuna läheneda kutsuvale valgusvihule, et veeta siin aeg, mis sellest aastast veel oli jäänud. Ja ma astusin sisse lahtisest uksest.
Oleksin sel õhtul võinud vanduda, et olin seal vareminigi viibinud, kuigi ruum mind tihtipeale üllatas eikusagilt ilmuvate ustega. Keegi ei vaevunud end tutvustama, sest nad olid juba oodanud mind kui ammust tuttavat, mina aga ajasin nad nii mõnigi kord sassi kellegi teisega, kuna nad ka ise ei paistnud mäletavat, kes nad täpselt on. Mind võeti seltskonda vastu – kas eksikombel või mitte, sellest ma juhtumisi ei hoolinud. Samuti ei tea ma tänini öelda, kas olin sattunud etendusele, kontserdile või õhtusöögile, ent tegelikult pole sel ka tähtsust. Vast kõige enam olin ma peategelane enda kirjutatud raamatus, läbi tegemas uuestisündi, laskmas end voolust kanda, juhituna üle treppide ja läbi koridoride oma mineviku valgusest ja varjudest, kaalumas koos teiste patustega oma süütut hinge.
_________
Labürintteatriühendus G9, Tartu Uus Teater, Tartu Ülikooli muuseum
HINGEDE ÖÖ / ALL SOULS’ NIGHT
Ruumirännak ühele / Immersive space performance for one visitor
Publiku arv õhtu jooksul / Number of guests per night: 40
Kestus / Duration: 70 minutit
27, 28, 29, 30, 31 XII 2018 + 1, 5, 6, 7, 11 I 2019
31 XII 2019 + 1, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 11, 12, 13 I 2020
Koosseis / Participants:
KARIN STROHM, AGNES NEIER, MARI MÄGI, LIISU-JOHANNA OLGO, HENRIK LAINVOO, KARL E TAMMI, SASKIA REINTAM, INGRID SAARE, MARGARET LOIK, ANDERS TOUGAARD, LAURA A VAHTRA, KADRI JOALA, JAANIKA TAMMARU, AN PRIKS, LEA MORGEN, GREGOR KULLA, JUHAN VIHTERPAL, KRISTI NUUT, SOFIA L KOSE, DANEL ÜLPER, ANNA-BRITT PÄHKEL, MIKK-ARTUR OSTROV, PAULA MAUER, ELSA NAGEL, SUSI A KALJAS, KARL JÕGI, SANDRA LANGE, MARTA LEMBERG, VEIKO SAAGO, JOOSEP SUSI, ROBERTA VAINO, MERILYN ELGE, MARET TAMME, TOOMAS KRIPS, MARIA PŠENITŠNAJA, MERILI LAUR, ENOR NIINEMÄGI, KAIJA M KALVET, HELENA SAARE, DOMINIQUE UNRUH, RENE M TAMM, MERILI VIKS, ERIKA SALL, OSKAR HARDING, ELISABETH REBANE, LIISA H TIMMERMAN, KRISTO KRUUSMAN, KIRKE MÖLLITS, MEERI-ANN OSTROV, INGA SADRAK, PIIBE KOLKA, MERILIN INNOS, RAIDO SEENE, IVAN DUDAR, LEENA I PIZZOLANTI, MIRJAM AAVAKIVI, RISTE KAARET, JÖRGEN SINKA, LIIS VIIRA, MIRA GAYDAROVA, KAROLIINE PRUUL, LAURA NIILS, GETTER DOLGOŠEV, ERE L KAMA, ANU JAAGOSILD, KEILI RETTER, KRISTJAN TAMMI, SANDRA RUUL, JOONAS VATTER, HENRY GRIIN et al
Tegevdramaturgid / Managing dramaturges: MARET TAMME, HENRY GRIIN, KAIJA M KALVET, JOOSEP SUSI
Vastutav lavastaja / Director-in-control: MARET TAMME
Peahelilooja / Leading sound designer: JUHAN VIHTERPAL
Esivalguskunstnik / Head light designer: MERILI LAUR, RENE M TAMM, OSKAR HARDING
Vanemstsenograaf / Principal scenographer: KEILI RETTER
Juhtivprodutsent / Chief producer: RAUL OREŠKIN, MAARJA MÄND, MARIE KLIIMAN et al
Ülemtehnik / Senior technician: IVAR PILVAR, EPP PEEDUMÄE, HANNES EINPAUL et al
Ametlik fotograaf / Official photographer: GABRIELA LIIVAMÄGI, HENRY GRIIN
Täname / Thanks:
Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli muuseum, Karl Ristikivi Selts, Kristiina Malm, Reelika Tooming, Verner Liiv, Kaily Murdoja, Roosi Talvik, Sigrid Soomer, Tanel Karja, Reeli Lonks, Laura Porovart, Anu Sisask, Olivia Raudsik, Peeter Roosma, Kadi Roosma, Hedi-Liis Toome, Piret Kork, Mai-Brit Tänava, Tauri Trummal, Keirin Rebane, Artur Kärblane, Sille Annuk, Raimu Hanson, Riinu Räim, Gabriela Liivamägi, Triinu Reigo, Andrea Annus, Jaanus Kaasik, Karmen Velitschinsky, Inkari Lindve, Lisanna Lajal, Judith Parts, Jari Matsi, Richard Reiles, Auli Auväärt, Anna-Christi-Karita Aruksaar, Tiina Klooster, Margus Taavet, Magnus Valgre, Marju Bakhoff, Tambet Muide, Marie Kliiman, Hanna Marandi, Paula Põder, Diana Vuks, Diana Kahre, Lea Leppik, Tõnu Vuks, Kristiina Tiideberg, Kirke Maria Lepik, Liivi Ollino, Liis Seljamaa, Tiina Vint, Kristel Maamägi, Mari Kõiv, Stella Tsäko, Leelo Kriisa, Karoliina Kalda, Martin Tikk, Klaus-Peeter Ladva, Helene Toivanen, Kristi Näpping, Tõnu-Ott Külm et al
_________
Pildid / Images | Videod / Videos | Meediakajastused / Press coverage | Publiku tagasiside / Audience feedback
_________
labürintteatriühendus g9 